Entre em contato com a Estação de Negociação Direta de Friedberg II Aviso de Investimento de Alto Risco: a negociação de câmbio na margem traz um alto nível de risco e pode não ser adequada para todos os investidores. O alto grau de alavancagem pode funcionar contra você, bem como para você. Antes de decidir trocar divisas, você deve considerar cuidadosamente seus objetivos de investimento, nível de experiência e apetite de risco. Existe a possibilidade de que você possa sustentar uma perda em excesso de seu depósito e, portanto, você não deve investir dinheiro que não pode perder. Você deve estar ciente de todos os riscos associados à negociação cambial e procurar o conselho de um consultor financeiro independente se tiver dúvidas. Leia nosso aviso de risco total. Por favor, note que a informação neste site destina-se principalmente a clientes de varejo. Friedberg Direct é uma divisão da Friedberg Mercantile Group Ltd., membro da Organização Reguladora do Indústria do Investimento do Canadá (OCROC), do Fundo Canadense de Proteção ao Investidor (CIPF) e de todas as Bolsas canadenses. Friedberg Mercantile Group Ltd. está sediada em 181 Bay St. Suite 250, Toronto, ON M5J 2T3, Canadá. As contas são abertas com e são detidas pela Friedberg Direct, que limpa negociações através de uma subsidiária no grupo FXCM (coletivamente, o Grupo FXCM). Os clientes da Friedberg Direct podem, em parte, ser atendidos através de subsidiárias dentro do Grupo FXCM. O Grupo FXCM não possui nem controla nenhuma parte da Friedberg Direct e está sediada no 55 Water St. 50th Floor, Nova York, NY 10041 EUA. Os fornecedores de liquidez Friedberg Directrsquos incluem bancos globais, instituições financeiras, corretores principais e outros fabricantes de mercado. Copyright copia 2013 Forex Capital Markets. Todos os direitos reservados. Friedberg Direct, 181 Bay Street, Suite 250 Toronto, Ontário M5J2T3.Kategooriad Jreldused tehke Islandi vrske nite jrgi, kuidas moodsas Euroopas (finatives) ssteem kiiresti kokku vib kukkuda. Selline olukord (vi palju hullem) vib tekkida paljudes ka suuremates riikides ja varem kui me arvatagi oskaksime. Tavidi tegevjuhi Kuno Rgi snul islandlased vaatamata riigi raskele olukorrale saba jalgevahele ei tmba, tnavad on tis autosid, restoranid puupsti tis inimesed joovad ja laaberdavad. Kivikas: sisuliselt me kaotasime selle raha Vimalik, e hea eluga harjunud islandlased ei usu veel, kui raskes olukorras nende riik on. Vaatamata halvale olukorrale ritatakse silitada positiivset meelt. Valuutavahetuse ja kulla mmisega tegeleva ASi Tavidi tegevjuht Kuno Rk kis Islandil oma silmaga kaemas, kuidas siis olukord tegelikult em. Sdantlhestavad artiklid, e islandlased em ahastuses ja varuvad juba toitu ver em tielik jama Paanikat veel ei ole. Tnavapildis pole midagi muutunud, linn on autosid tis, restoranid on htuti inimesi pungil tis inoded joovad ja laaberdavad, lausus Rk. Vimalik, e islandlased ongi rmiselt rmus ja peoaldis rahvas. Vimalik aga, et selle taga no siiski miskit sgavamat. Islandlased on suluseisus Tegelikkuses meenutab sealne olukord praegu Rgi snul omal ajal Eestis rublaaegset perioodi. Kohalik inimene pangas oma raha valuutaks vahetada ei saa. Vlja arvatud erijuhul, sltuvalt pangast, kuskil 2000 5000 Eesti krooni eest. Ja seda ka juhul, kui sel inimesel em pangas arve ja ette nidata lennukipilet, mis testab, e plaanitakse sita vlismaale. Siis registreeritakse ver inimene ka ra, e ta rohkem raha valorutaks vahetada ei saaks. Ka arvetel olevat raha ei saa valorutaks vahetada. Kige mistmatum asjaolu hes arenenud riigis em Rgi snul see, e keelustatud on ka absoluutselt kik vlismaksed. Pangalekanded riigist vlja em keelatud. Isegi rvellikud teenused nagu kiirraha siirdamised, Western Union ja MoneyGram, ka precisa de adolescente em kinni keeratud, mkkis Rk, kelle snul em kogu pangandusssteemis tehtud kik selleks e kohalik raha oleks vaid kohapeal tarbimiseks. Inmesed lihtsalt tarbivadki oma raha ra, sest muud sellega teha pole. Sealne pangandusssteem valitseb inimeste le, sularaha ei kasuta mitte keegi. Kogu elu kib ainult elektroonilisi maksevahendeid kasutades, lausus Rk. Ettevtjad Islandi krooni eest suuri diile ei tee Uurisin veidi kohapeal, e kui tahaksin niteks midagi osta, siis kahest autosalongist eldi mulle, e autode mk em praegu peatunud ja Islandi raha eest ma ei taheta, mrkis Rk. Ldine seisukoht kohalike rimeeste hulgas on ettevtte juhi snul see, et kuna valitseb teadmatus Islandi krooni tuleviku osas, siis selle eest suuri diile teha ka ei taheta. Valitseb teadmatus, kuidas sellisest olukorrast ldse vlja saab tulla. Mina vrdleksin seda Vene aja lpuga Eestis. Sul vib olla kes mingisugune hunnik paberit, reaalselt sa saad sellega kohapeal tarbida, kuid mitte midagi muud teha, mrkis Rk. Kohalikud ettevtjad on veidi teadmatus ja need inimesed, kellega Rk suhtles, tundusid olevat pigem positiivselt meelestatud. Ettevtjad usuvad ja loodavad, et nad saavad hakkama, lisas ta. Spekulandid nrivad kohalikke Kuna rahakraanid em n sissepiiratud, ehk raha vahetamine on keelatud, siis eksisteerivad seal ksikud spekulandid, kes kauplevad valorutaga juba hingehinna eest. Kui mina olin seal, siis pangas maksis 1 euro 150 Islandi krooni, spekulant ksis euro eest aga 250 Islandi krooni, mrkis Rk, kelle snul inimesed em sunnitud hingehinda maksma, sest muidu ju ei saa. Valuutaga kauplemine on tavainimese jaoks kinni keeratud. Os autosalongis autosid mva rimehe snul on osadel firmadel, kellel on vlad, eriigus oma vlad valuutas ikkagi ra maksta. Phjamaade suurimaid valorutavahetusfirmasid Forex. Mis on tugev apenas Rootsis ja Taanis, omab mgipunkti ka Islandil. Kuid ka nemad em lpetanud igasuguse valuuta mgi, ostetakse ainult kokku, kuid ei mda midagi. Rgi arvates sltub kik nd sellest, mis juhtub Islandi panganduse ja riigiga tervikuna. Veja em minu isiklik arvamus, mis ei pruugi trkivalgust kannatada, kuid ju nad ikka phja lhevad ja lpetavad sellega e hakkavad jlle kala pdma. Mis neil muud teha, avaldas oma isikliku arvamuse Rk. Pigem pole islandlas neid tabanud lgist veel aru saanud, sest pikki aastaid na Ilha olnud kiiresti arenev ja hea tusuga riik. Rahvas em sellega ra harjunud, mrkis Rk. Maduro Lootke parimat, aga valmistuge hullemaks. Lepakkumises em vga palju lehinnatud ebakvaliteetset, reaalselt hsti toimiva infrata ning ebakonoomset kinnisvara. Tugev hinnalangus jtkub. Elamispindade pakkumishindasid kajastav KV. EE Indeks langes alla 90 puntki piiri 89,8 punktile. Nii judis indeks samale tasemele, mis see oli 2006. a. I kvartali lpus. Pakkumishindade indeks em ervilha sirgjoonelisena langenud alates 2007. a. I kvartali lpust, mis oli krgeimate korteriomanditehingute tipphindade aeg. Tnaseks on indeks tipphetkest 108,6 punkti pealt langenud 17, mis vrreldes reaalsete tehinguhindade langusega 24 em veel sna tagasihoidlik. KV. EE Indeksi tagasihoidlikum langus thendab, e pakkumishindades on hku, mis vajab vljalaskmist. Aastataguse ajaga no KV. EE Indeks langenud 14. Vaatamata vahepealsele stabiliseerumisele on taas aeglaselt, kuid siiski kindlalt tusma hakanud pakkumiste arv. KV. EE portaali pakkumiste arv judis 22 523 pakkumiseni, mis em 26 enam, kui aasta tagasi. Elu nitab, et pakkumishindade langetamine em emotsionaalselt raske. Mjad sageli on kll valmis lbirkimiste kigus mgihinda alandama, kuid esmane pakkumishind hoiatkse muutmata. Paraku on tehingutevaesel ajal hind esmane kriteerium, mida potentsiaalne ostja vaatab. Liiga krge esmase pakkumishinnaga em rmiselt raske ostjat leida. Praktika uusarenduste baasil nitabki seda, e ma suudavad ainult necessidade kinnisvaraarendajad, kes suudavad hindades paindlikud olla. Turuolukorda mitteaduvad hinnataseme hoidjad teevad tehinguid minimaalselt, kui ldse teevad. Kokkuvte KV. EE lehelt. IP-rahassteemi kokkukukkumine (Islandil) (20.10.08 10:25) Laenajaid tssatakse pidevalt Eesti pankade usaldusvrsus vheneb veelgi, kuna pangad em tssanud ja tssavad enamikku laenajaid sadade miljonitega. Tarbijakaitseamet nuab, et pangad lpetaksid kodulaenu vtjatelt varjatud lisaintresside sissekasseerimise. Enamik klientidest pole kuulnudki, kuidas pangad nende arvelt ekstrakasumit teenivad. Peaaegu kik eluasemelaenud antakse Eestis vlja eurodes. Seda aga vaid paberil. Tegelikult saavad inimesed laenuraha ktte ja tagastavad kroonides. Vga vhesed laenuvtjad teavad, et pangad ei kasuta laenumaksete konverteerimisel Eesti Panga ametlikku kurssi, vaid hoopis omaenda kommertskurssi. Veja lubab pankadel hlpsalt lisakasumit teenida. Niteks kodulaenude turuliidri Swedbanki puhul erineb kommertskurss Eesti Panga ametlikust kursist 5,2 Eesti sendi vrra iga mdava euro kohta. Ehk laenaja maksab laenu tagastades 0,3 protsendi vrra ametlikust kursist rohkem. Tarbijakaitseameti arvates on siin tegemist ebaausa kauplemisvttega. Pangad saavad tnu euro kursiga mahhineerimisele nidata intresse odavamatena no laenude kulusid viksemana, kui need tegelikult on. Laenuvtjad vitlevad sageli isegi 0,1 vi 0,2 protsendipunkti suuruse intressividu nimel. Nad ei oska thele panna euro kurssi, mille kaudu vtavad pangad kogu saavutatud intressividu tagasi ja rohkemgi veel. Petlikkust kasvatab asjaolu, et laenukalkulaatorid ei nita summasid eurodes ega euro vahetamise kurssi, kuigi peaaegu kogu kodulaenundus kib eurodes. Swedbankist rutiinselt laenajatele laiali saadetavad kirjad rgivad ka kohustuste ja maksete suurusest ainult kroonides. Neis paberites pole htki sna rakendatava euro kursi kohta. Kuna eri pankade kursid erinevad, siis ei saa tarbijad pankade laenupakkumisi omavahel adekvaatselt vrrelda. Kige odavamana tunduv laen ei pruugi tegelikult selleks osutuda. Vitlus kib saja miljoni krooni prast Pangad ei pea vendem hlptulu hankimiseks lillegi liigutama. Vaja on vaid laenumaksed kommertskursiga lbi korrutada ja ekstrakasum laenajatelt sisse kasseerida. Os conselhos são bem-vindos, e eles são bem-vindos, e eles são bem-vindos, mas eles não podem ser bem-vindos. Ja kuigi summad vivad nida thised sageli vaid paarsada krooni ele laenaja kohta aastas, avaneb hoopis teine pilt, kui arvestada e laenu em vtnud kmned tuhanded pered ja kodulaenude jk ligineb juba sajale miljardile () kroonile. Tarbijakaitseameti avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski snul nitavad isegi kige pealiskaudsemad arvestused, e pangad teenivad sellate konverteerimistegevuse pealt kasumit le 20 miljoni krooni aastas. Kuna euro kasutuselevtmine na suama nelja-viie aasta jooksul vhetenoline, siis kib riigi ja pankade vanhel vitlus vhemalt saja miljoni krooni prast. Siit vib leida ka phjuse, miks pangad ei taha senist praktikat lpetada. Veja thendaks neil aadrilaskmist ajal, mil majanduskriis em neid niigi valusalt haavanud. Pangad hmasid ka maksuametile Esimesena ti asja avalikkuse ette Maksumaksjate Liit. Liidu juhatuse esimehe Lasse Lehise snul algas asi lihtsast ksimusest, kas tuludeklaratsioonis tuleb eluasemelaenud deklareerida Eesti Panga kursi vi kommertskursi alusel. Mullu veebruaris andis liit vlja pressiteate, e pangad konverteerivad kroone eurodeks Eesti Panga kursist erineva kursiga. Samal ajal esitavad pangad maksu - ja tolliametile andmeid maksumaksja tasutud eluasemelaenu intresside kohta Eesti Panga ametliku kursi alusel. Selle tulemusena deklareerivad inciada tuludeklaratsioonides intressidena viksema summa, kui nad tegelikult em Eesti kroonides tasunud. SEB Pank vljastas kundedele intressitendeid vastavalt tegelikult kroonides makstud summadele, Swedbank aga Eesti Panga ametliku kursi alusel. Maksumaksjate Liit kutsus panku avalikult les kasutama eluasemelaenude konverteerimisel Eesti Panga kurssi ning mitte vtma eluasemelaenudelt varjatud lisaintressi kursivahede abil. Maksuamet teatas selle peale e deklareerida saab ainult intresse, valorutavahetamisega tekkinud lisakulu nende sekka ei kuulu. Pangad aga psisid kuss, nagu poleks midagi juhtunud. Finantsinspektsioon ei andnud abi Lasse Lehis ei jtnud jonni. Mullu augustis kirjutas ta finantsinspektioonile, e selline sundvaluutavahetus kujutab endast pangaklientide iguste rikkumist. Paljude vrtpaberi - ja liisingutehingute puhul kasutavad lepingupooled kohustuste arvutamisel eurot, kuid maksete tegemisel lhtuvad siiski Eesti krooni ametlikust vahetuskursist. Liit on arvamusel, et nii picos olema ka tarbijalaenude puhul. Finantsinspektsioon konsulteeris Eesti Pangaga ja phkis ked jamast puhtaks vitega, e veja pole ldse nende asi. Maksumaksjad prdugu parem tarbijakaitseameti poole. Tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit vttis omakorda hendust pangaliiduga. Ta teatas, e on tekkinud olukord, kus tarbijad on sundvaliku ees. Ele sabe o que você vê ebamistlikult suur lisakulu, kuid pangale on see suur lisakasum, sest tegemist ei ole ele kliendiga, kes vende summa tasub, vaid vga paljude klientidega. Aruniit palus selgitada, miks ldse antakse laenu eurodes, kui pangad saavad nii euro - kui kroonilaenudega ilmselt hesuguse kasumi. Kroonilaenu puhul on intress krgem, kuid konverteerimist ei toimu. Eurolaenude puhul on intress madalam, aga lisandub konverteerimise kulu. Pangaliit ajab kik tarbijate kaela Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihrm kaitses panku nagu emalvi. Ta kuulutas e tarbijad pole sundseisus. Enamik eelistab vabatahtlikult () vtta laenu eurodes, kuigi nende peamine sissetulek laekub kroonides ja pangad pakuvad vimalust laenata kroonides. Eurolaenude intressimrad em lihtsalt madalamad ning stabiilsemad ja neid saab fikseerida, erinevalt kroonilaenudest. Teisalt on asi seotud ka pankade rahaallikatega. Kodulaenude vljaandmiseks vtavad pangad ise pikaajalisi laene vlismaalt ja precisa de um súper seguro em valdavalt eurodes. Laenu vetakse finantsturgudelt ja sellega kaasnevad pangale otsesed kulud, selgitas Talihrm. Otseste kulude olemasolu em phjuseks, miks pangad laenumaksete konverteerimisel kasutavad kommertskurssi, mitte Eesti Panga ametlikku kurssi. Tarbijakaitseamet: jutt pankade kuludest on vale Tarbijakaitseamet on sel sgisel lpuks asja otsustavalt ette vtnud ja ksib pankadel klvatu tegevus lpetada. Amet tugineb oma nudmises majandusministri mrusele, et alison septembrist 2006 vib hindu hest vringust teise mber arvutada ainult Eesti Panga ametliku kursi alusel. Keelatud em ka kursi mardamine. Lisaks kehtestas Eesti Panga presidente Andres Lipstok tnavu mais vlisvaluuta ostu - ja mgitehingute korra. Sellest lhtub, et Eestis tegutsevad kommertspangad saavad vahetada kroone eurodeks ja vastupidi Eesti Panga kursiga. Nad ei pea maksma tiendavaid teenustasusid. Ameti meelest ei kaasne seega pankadele eurolaenude teenindamisega otseseid kulusid, kui tarbija teeb tagasimakse Eesti kroonides. Pangad keelduvad Ekspressiga rkimast Es maspeval saatsin neljale suuremale pangale viis hesugust ksimust: Kas kavatsete tarbijakaitse nuet jrgida Kui jah, siis mis saab seni makstud summadest Kas klientidel tekib igus osa rahast tagasi saada Kui ei, siis kas olete valmis tarbijakaitseametiga kohtus sdima Kui palju vidab pank Aastas sellega e kasutab Eesti Panga kursi asemel kommertskurssi Kas mni klient na varem sellel teemal protesti avaldanud Kaks panka ei vastanud midagi, kaks aga tlesid e teema anti le pangaliidule, kes arutas seda esmaspeval. Mis sest, et pangaliit pole ilmselt pdev neile kigile vastama niteks pankade tulude kohta. Pangaliidu nunik Enn Riisalu teatas, e em ksimused ktte saanud, kuid ei vasta hetkel neile. Phjusel, e precisam de langevat kokku tarbijakaitseametit huvitavate ksimustega, liit aga ei kavatse riigiametile vastata meedia kaudu. Ta soovitas ndal aega oodata. Probleemi lahendaks Eesti leminek eurole Selle looga polnud mtet venitada, sest tenoliselt ei kavatse pangad konverteerimiskasumist loobuda ning on valmis kohtusse minema. Kodulaenud on kll suuremahulised, pikaajalised ja kindlad, kuid nende intressimr em madal ja iga lisakroon kulub pankadele ra. Lisaks maandavad pangad eurodes laenu andes rahva peal krooni devalveerimise riski. Kroonides laenu andes jks risk hoopis pankade endi kanda. Samas annavad Swedbanki ja SEB emapangad Rootsis kodulaene vlja valdavalt SEKides, kuigi ka nemad hangivad raha vlisturgudelt. Mingit euro kurssidega keerutamist seal ei toimu. Ilmselt rhuvad pangad vitele, e inimesed maksavad konverteerimistasu vabatahtlikult. Pole vlistatud, et pangaliit on leidnud mingi juriidilise knihvi: seadused ja mrused on tihti tlgendatavad hele vi teisele poole. Ka Lasse Lehis arvab, e ilma kohtulahinguta vêem asi ei lpe. Laias laastus em lahendusi kaks. Esimene: pangad teevad tarbijakaitseametile tuule alla ja jtkavad mnuga laenajatelt konverteerimistasu vtmist. Teine: tarbijakaitseamet vidab, kuid see toob kaasa eurolaenude kallinemise, sest pangad ei suvatse oma kasumimradest loobuda. Kll aga muutub konkurents ausamaks, sest laenajad saavad lpuks vrrelda, kui kallid no tegelikult eri pankade laenud. Parima lahenduse recebeu Eestis euro kasutuselevtmine. Siis kaoks tlitekitav konverteerimine leldse. Ainsana kasutab Eesti Panga kurssi Parex Vljavtted pankade kirjadest tarbijakaitseametile. SEB Pank. Kasutab laenu vljamaksmisel tavalisest soodsamat kurssi 15,6368. Tagasimaksetel kehtib tavaline kommertskurss. Tarbijat teavitatakse kursivahe arvestamise meetodist ja sellega seonduvatest kuludest. Eurolaenude kurss on alati ujuv ja seotud Euriboriga. Laenata saab ka kroonides. Swedbank. Tbasimaksed toimuvad kommertskursi alusel (EE: sel teisipeval 15,699). Kulud Kannab laenaja. Pikaajalisi kinnisvara tagatisel laene saavad eraisikud ainult eurodes. Nordea Pank. Laenude tasumisel kehtib kurss 15,6895. Laenata saab ka kroonides. Enne laenulepingu slmimist selgitab kliendihaldur krooni - ja eurolaenude erinevusi, sh tagasimaksmise phimtteid. Sampo Pank. Kasutab laene vljastades Eesti Panga kurssi 15,6466, kuid tagasimaksete puhul kommertskurssi 15,6564. Klient saab valida, kas saab laenu ktte eurodes vi kroonides. Parex Pank. Kui laen em eurodes, arvestatakse tagasimaksmisel Eesti Panga kurssi. Krediidipank. Annab valuutalaene ainult erandkorras ja eelkige klientidele, kelle sissetulekud laekuvad vastavas valuutas. Sel juhul kasutatakse tagasimaksetel panga kommertskurssi. GRANDE. Lepingud on valdavalt euros, kuid lepingu titmise vringuna on kokku lepitud kroon ja kohustused on vljendatud kroonides. Tulevased maksekohustused vib le vaadata, kui euro ametlik kurss krooni suhtes muutub le he protsendi. Laenuhaldur vabandas ja keerutas Vljavtted paari laenaja kirjadest tarbijakaitseametile. Katrin (nimi muudetud): Hansapangast helistas laenuhaldur ja vabandas, e ta ei olnud mulle rkinud infot konverteerimise kohta. Ma siis ksisin, e kus on kirjas veja, milise kursiga seda konverteeritakse. Siis ta keerutas ja keerutas ja rkis ldtingimustest, aga selgus, e tegelikult konkreetset konverteerimise kurssi ei ole kusagil kirjas. Panga poolt rakendatakse vaikimisi euro mgi kurssi, nagu laenamine oleks eurode mmine. Lpuks ritas ta kuidagi ennast meeldivamaks teha, eldes, aga midagi no hsti ka. Et te saite igel ajal meie kest laenu e nd me enam sellise intressiga ei anna ja em poole krgem intress. Et praegu laenu vttes oleks teil veel rohkem vaja pangale maksta. Veja lohutas mind testi kvasti. Leena (nimi muudetud): Soovisin laenupakkumist 2,25 miljoni krooni peale. Prdusin Sampo Panka, SEBsse, Hansapanka ja Nordeasse. Htki kirjalikku pakkumist ei laekunud. Hansapank kutsus vestlusele, teised tegid pakkumise telefoni teel. Mitte heski knes ei mainitud, et pean laenu vtma eurodes. Valisin Sampo, kellega slmisin laenulepingu. Et leping em ette valmistatud eurodes, selgus kohapeal kontoris. Laenulepingus on ste, millega avaldan soovi konverteerida eurolaen kroonidesse Eesti Panga ametliku kursiga ja kanda see minu krooni arveldusarvele. Et hilisemad tagasimaksed pean tegema eurodes ja precisa konverteeritakse kommertskursi alusel kroonidesse, laenulepingust ega Sampo ldtingimustest vlja ei tule. Kui ksisin, milise kursi alusel pean tagasi maksma, vastas teller, e loomulikult Eesti Panga kursi alusel. Palusin seda kontrollida ja siis selgus, et ikkagi kommertskursi alusel. Juhtisin thelepanu, et laenulepingus selline ste puudub. Siis eldi mulle, et vin avada euroarve ja siis vetakse eurod sealt maha. Samas keegi mulle eurodes palka ei maksa ja peaksin ikka kasutama konverteerimisteenust. Sulev Vedler (24.10.2008) Eesti Ekspress Aga varsti saate tunda e senine oli alles eelmng. IP-rahassteemi kokkukukkumine (Islandil) (20.10.08 10:25), Hinnalangus jtkub (21.10.08 10:46) Pankadestfondidest kadunud pensionirahad Pensionifondid pletavad meie raha. Kuigi vê mjutab kiki, siis eriti kaotavad hetkel vanemad inimesed, kellel pensionile jmine kes vi saabumas. Samuti tehakse vga raskeks pensionifondidest raha kttesaamina. Selge on see, e kui juab ktte nooremate pensionile mineku aeg, em paljud firmad kadunud, millesse praegu raha pumbatakse no maailmakord ja rahassteem mitmeid kordi tielikult muutunud. Praegune rvkapitalistlik ja raiskav maailmakord ei ole jtkusuutlik. Viimase aasta tulemused 21. oktoobri seisuga Raha kaotus protsentides, klientide kanda jvad lisaks veel suured haldus - ja vljalasketasud. II sammas SEB Progressiivne -28,15 ERGO Tuleviku -27,00 Hansa K3 -25,32 LHV Uued Turud -21,46 Hansa K2 -16,17 III sammas Hansa V3 -48,97 SEB Aktiivne -47,45 Hansa V2 - 34,86 LHV Tiendav -30,99 Hansa V1 -21,62 ripev kirjutas: Kui Eesti jtkab senise pensionissteemiga, siis tuleb jrgnevatel aastatel tsta maksukoormust vi vtta miljarditesse kroonidesse ulatuv laen, sest pensionikassa vajub iga aastaga ha suuremasse defitsiiti. Rahandusministeeriumi vrske prognoos tleb e pensionide maksmiseks on ainuksi aastatel 2008-2012 lisaraha vaja 12,8 miljardit krooni. Suurim auk sotsiaalmaksust laekuva summa ja pensioniraha vajaduse vahel tekib aastatel 2010 ja 2011 - mlemal aastal rekordiliselt le 3 miljardi krooni. Ka varasematel aastatel em sadu miljoneid kroone pensionidele peale makstud. Sellel aastal tegi aga lisaraha summa tiigrihppe no letab miljardi krooni piiri. Kogutud reservista jagub ainult paariks aastaks Siiani pole pensionireservist raha vetud, puuduv summa on leud riigieelarve vabadest vahenditest ning reservi hoitud kehvemateks aegadeks. Necessita de ajad aga vivad peagi kes olla, kuna jrgnevatel aastatel on pensionidele lisaraha leidmine veelgi keerulisem, sest sotsiaalmaksusummad jvad palgaralli pidurdumise ja ttuse kasvu tttu selle aasta laekumistele kvasti alla. QuotSeni, kuni suudame hoida tasakaalus valitsussektori eelarvet, puudub vajadus pensionireservi vi muude reservide kasutuselevtuks, quot kinnitas rahandusminister Ivari Padar. Praegu em pensioni esimesse sambasse kogunenud reservi suurus 6,1 miljardit krooni, millest jaguks kasutusele vtmise puhul vaid paariks aastaks. Muude reservide kallale minekut kardab valitsus nagu vanapagan vlku, sest see thendaks eelarve defitsiiti. 2007. aastal kirjutati uue pensioniindeksi vastuvtmisel seadusesse ka vimalus indeks iga viie aasta tagant le vaadata ning seda muuta, kui finantsiline ja sotsiaalne olukord seda nuab. QuotKui pensionikohustused peaksid pikaajaliselt muutuma le ju kivateks, em vimalik ka pensioniindeksit ehk kulusid vhendada. Samas em vimalus ka vastupidiseks, quot tles Padar. Et pensionireformi leminekukulud vajavad katmist, em riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Eiki Nestori snul selge kogumispensioni loomisest saadik. QuotSiiamaani on valitsused olnud tublid ja leminekukulud on kaetud tulude lelaekumise kandmisest pensionireservi. Ka mdunud aasta lelaekumiste asjus olen seda meelt, e precisa oleks valdavalt vaja kanda pensionireservi, quot tles Nestor, kelle hinnangul pole kige koledam osa pildist mitte pensionikulude defitsiit, vaid tealiste ja pensioniealiste suhtarv, kus pensionrid pikemas perspektiivis ttajatele ra teevad. Problema jb kummitama kmneteks aastateks Rahandusministeeriumi kindlustuse talituse peaspetsialist Tnu Lillelaid mrkis, e mningat leevendust toob aasta 2016, mil naiste pensioniiga tuseb 63 eluaastani, mis hoiab ttajate ja pensionride suhtarvu mnda aega sna heas vahekorras, prast seda aga ob pilt taas hullemaks. The New York Times, New York Times, New York Times, New York Times, New York Times, New York Times, New York Times, New York Times, New York Times, United Kingdom. QuotEesti vajab rohkem maksumaksjaid Eestis peab paratamatult hakkama tjudu importima, nii krgepalgalisi spetsialiste kui ka tlisi, quot tles Eesti Tandjate Keskliidu juhata Tarmo Kriis. Samuti peaks valitsus Kriisi hinnangul korrastama seadusandlust ja vhendama kiki erisusi sotsiaalmaksu seaduses. Ka tuleks tema snul tsta pensioniiga niteks 67 eluaastani. Esimest pensionisammast hvardav defitsiit on aga teema, milliti poliitikud avalikult rkida ei taha, sest kik lahendused em keerulised ning ebapopulaarsed. Puudujgi katmiseks mitu vimalust Riik vtab kmnetesse miljarditesse kroonidesse ulatuva vlislaenu. Lisaks sotsiaalmaksule suunatakse pensionikassasse ka teistest maksudest laekuvad summad. Veja eeldab maksukoormuse mrgatavat tstmist. Loobutakse indekseerimisest ehk pensioni tus seotakse lahti sotsiaalmaksu ja tarbijahinnaindeksi tusust. Tstetakse jrsult ja kiiresti vanaduspensioni iga. Kaotatakse ra eripensionid vi vhendatakse eripensioni saavate inimeste hulka vi piiratakse eripensioni kasvu. IP-rahassteemi kokkukukkumine (Islandil) (20.10.08 10:25), Hinnalangus jtkub (21.10.08 10:46), Laenajaid tssatakse pidevalt (24.10.08 09:37) SEB kaotas klientide raha ja usalduse SEB likviidsusfondist haihtus le 200 miljonit Krooni, sest pank hindas varad mber ning jttis kahju investorite kanda. Kikidest SEB pakutud fondidest erines likviidsusfond apenas selle poolest, e pank reklaamis seda eraisikuile ja ettevtteile kui absoluutselt usaldusvrset, millega kll suurt tulu ei teeni, aga kus ka raha kaotada pole vimalik. Nagu fondi nimigi tleb, pakuti seda kui paika, kus turvaliselt mnda aega oma raha enne selle investeerimist hoida. Finantsinspektsioon tegi reedel SEB-le ettekirjutuse, e pank peaks fondi osaku vrtust nitama tegeliku vrtuse jrgi. Tulemusena teataski SEB eile, e hindab likviidsusfondi osaku alla 13,05 protsendi vrra, 100-lt 86,95-le kroonile. SEB Varahalduse juhatuse esimees Rein Rtsep mrkis, e allahindluse heks phjuseks olid vrtuse kaotanud Islandi vlakirjad. Rtsepa snul oli Islandi investeeringute osakaal portfellis 3,8 protsenti ehk ligi 60 miljonit krooni. Lejnud allahindlused tehti investeeringutelt htlaselt, tles Rtsep. Praegu em lihtsalt olukord, kus ka vga hid ja kindlaid vlakirju em raske ma, sest keegi ei taha neid osta ja kui tahabki, siis vaid talle sobiva hinnaga. Likviidsusfondi osakuid ostnud ettevtjad ja eraisikud hindasid SEB kitumist kui usalduse kuritarvitamist. Finantsjrelevalve juht Raul Malmsteini snul vhendab juhtunu kigi Eesti pankade usaldusvrsust. Teiste mares kaotas oma raha keskpanga nukogu eelmine esimees Mart Srg. Prast allahindluse uudise avalikuks tulekut vaatasin lepingu le ja esmapilgul ma kll ei silmanud punkti, et osaku vrtus viks langeda, kommenteeris Srg. Multon tundub, e pank na mente petnud. Hea pangandustava nuab: klienti hoiatatakse ette, e fondist vib raha ka kaduda. Aga antud juhul ei ole kll keegi sellest rkinud. Srgil oli likviidsusfondis le 300 000 krooni, millest alles em nd umbes 261 000 krooni. Tallinna linnavalitsusel oli likviidsusfondis 70 miljonit krooni, millest em alles 60,9 miljonit krooni. Tallinna finantsdirektori Katrin Kendra snul vhenes tema jaoks SEB usaldusvrsus. SEB esindaja selgitas, et fondi lepingus on punkt, mille jrgi ks kord kuus arvutatakse intresse ja vib mber hinnata ka osaku vrtuse. Nende lepingutes vib ju selline punkt vê olla, aga vaadake, kuidas nad on seda fondi reklaaminud ja turundanud, tles Kendra. Seni on rgitud just sellest, et tegemist on ettevttele hea ja riskivaba vahendiga oma rahavoogude juhtimiseks. Jetud em igati mulje e raha kaotus selles fondis ei ole vimalik. Teiste hulgas kaotas fondis raha Haapsalu Veevrk. Ettevtte mullune kasum oli 1,8 miljonit krooni, umbes sama suur oli eilse peva kaotus. Haapsalu Veevrgi juhataja Rein Mets tles, e pettus pangas. Kui nd osaku vrtus hakkab uuesti kasvama, siis otimista olles vib-olla polegi asi casco, lausus Mets. Aga kui niisuguseid liigutusi tehakse, siis ei teagi, kas panku saab usaldada. Lisaks osaku vrtuse kukkumisele spekuleeriti eile investorite foorumites ka insaider-tehingute le. Phjuseks asjaolu, et likviidsusfondist on raha viimastel pevadel kiiresti kadunud. Eelseisvast allahindlusest teadja tegi eelmisel ndalal hea tehingu, kui taipas raha vlja vtta. Ndal tagasi oli fond poole miljardi vrra suurem. SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing eitas selliste tehingute vimalust. Me ei ole kliente ebavrdselt kohelnud ega infot lekitanud, tles Kunsing. Tema snul on fondi tootlus olnud oktoobri algusest peale madal, mistttu on ka raha sealt vlja voolanud. Raul Malmstein kinnitas, e jrelevalve kontrollib insaider-tehingute kahtlust. Eu uurime seda, ma ei saa servmalt kommenteerida, tles Malmstein. Malmsteini snul tegi jrelevalve SEB-le ettekirjutuse, e investoritele avaldataks oluline info ja tagataks nende vrdne kohtlemine. Jrelevalve juht tles, et teiste pankade samasuguste fondidega ei tohiks lhiajal selliseid llatusi juhtuda. SEB likviidsusfondist haihtus le 200 miljonit krooni, sest pank hindas varad mber ning jttis kahju investorite kanda. Fondi oli raha paigutanud le 3100 inimese ja ettevtte, fondi maht oli eile 1,3 miljardit krooni Keskmine eraisik on fondi paigutanud 79 000 krooni, keskmine ettevte 980 000 krooni Fond enne intresse ei maksa, kui osaku hind on taas 100 krooni. Riskid laenajatele suurenesid taas Riskid ja kohustused laenulksu astunutele astujatele suurenesid oktoobrist veelgi, kuna niteks Sampo pank muutis lepingute tingimusi hepoolselt selliselt, e vib praktiliselt igal ajal hepoolselt ja vga lhikese etteteatamisega (1 kuu) tsta intressi suvalises suurusjrgus. Niteks kellel oli intressi marginaal 0,6 vib ver tusta quotphjendatultquot niteks vajadusel ka 6 peale. Teistel pankadel em analoogne vimalus, kuna pretsedent em loodud. Niteks raskustesse sattunud Swedpanga tnane tavamarginaal em juba ca 3,6, lisandub euriborile. Intresside hepoolse tstmise phjendused vivad olla niteks: a) muudatused pankadevahelisel rahaturul kaubeldavate finantsinstrumentide (deposiidid, laenud, swapid, vlakirjad ja muud rahaturuinstrumendid) hindades javi mrades b) muudatused inflatsioonitasemes c) muudatused rahvusvahelistel finantsturgudel d) muudatused finantskapitali hinnas e) Panga suurenenud kulud kapitali Kaasamisel f) muudatused Panga poolt Laenusaajale omistatud reitingus (reitinguks kesoleva lepingupunkti mttes loetakse Laenusaaja krediidiriski iseloomustavat hinnangut). Soovitav on arvutada ja arvestada, kas td ja reaalset maksevimet intesside krgeimal tasemel ka on vi on kas vimalik varade kohene kasumlik realiseerimine. Sageli on aga kinnisvara vrtus juba viksem kui selle soetamishind, mgiperioodid aga vga pikad, igasuguste quothtta sattunutequot ja positsioonide likvideerijate kinnisvara em lepakkumises. Raskemad ajad on alles ees, laenuperioodid vga pikad ja kik riskid jetakse ennetavalt tielikult vlgnike (vi maksumaksjate) kanda. Laenude tagasimaksmine paljudel raskeneb vi muutub vimatuks. Samal ajal finantsasutuste usaldusvrsus langes taas. Finantsmaailma kriis jtkub Lti pangad na kriisis ja piiratakse sularaha vljavtmist Parex pangast. Lti valitsus vttis koosts finants - ja rahaturu komisjoniga vastu otsuse piirata riigi hoole alla vetud suurpangast sularaha vljamakseid e hoida ra inimeste tormijooksu hoiuste pstmiseks. Parex pangast vib otsuse tegemise hetkest alates ksikisik kuus vlja vtta vaid kuni 35 000 latti (50 000 eurot ehk umbes 775 000 krooni), rikliendid saavad aga raha vaid rilisel eesmrgil, vahendas AFP. Uued reeglid kehtivad kuni kuus kuud vi kuni turu stabiliseerumiseni. Kusjuures kuni kmne ttajaga firmadele seati piir samuti 35 000 lati, kuni veerand tuhande ttajaga ettevtetel aga 350 000 lati peale. Suurematele kompaniidele ja riigiasutustele lempiiri ei kehtestatud. Parex banka levtmise jrel peab Lti valitsus nd Euroopa komisjoniga knelusi vimaliku finantsabi saamiseks, tles apeaminister Ivars Godmanis. Moody majandusteadlane Kenneth Orchard prognoosib e Lti vib olla sunnitud pstma ka teisi panku peale Parex panga, Pstmisoperatsioon tuleb ilmselt ette vtta riigi lejnud 25 panga puhul, kui need peaksid maailma finantskriisis ja Lti majanduslanguses htta jma. Lti hoiustajad vtsid Parex bankast vlja lhiajaliselt 240 miljonit latti. Varem on Lti rahandusminister Atis Slakteris rkinud 3 miljardist eurost. 5 miljardist rkis Slakteris tna uudisteagentuurile Reuters. Rahandusministeeriumi eksperdid usuvad, et 5 miljardit eurot pstab maa kriisist. quotSee tundub mulle realistliku hinnanguna. Umbes kolm miljardit eurot on vaja, et majandust toetada, ja ligikaudu 2 miljardit aitaks katta riigieelarve defitsiiti ning teisi valitsuse vljaminekuid, quot tles Slakteris. Slakterise snul peab Lti valitsus kulusid kokku tmbama, sest muidu vib riigieelarve defitsiit kasvada 10ni SKPst vi suuremaks kui 1,5 miljardit latti. Valitsus loodab defitsiidi hoida 3 tasemel. Samal ajal Venemaal kib riigi quotkontrollitudquot rubla devalveerimine. Umbes 80 survest rublale on tna tingitud Venemaa elanike tegevusest, kes vahetavad oma rublasid valuutasse. Probleemides vaevlevad sajad pangad, millest prognooside kohaselt lpetab aastatel 2008-2009 tegevuse 20-40 panka. Aktsia - ja valuuta(raha)turgude kriis on toomas uusi quotllatusiquot. Valdavalt enamus kasumi - ja mginumbreid on languses. IP - rahassteemi kokkukukkumine (Islandil) (20.10.08 10:25), Hinnalangus jtkub (21.10.08 10:46), Laenajaid tssatakse pidevalt (24.10.08 09:37), Pankadestfondidest kadunud pensionirahad (24.10.08 13:09) kodulaenu kliendid on reaalselt hdas Kinnisvarabuumi tagajrg: 30 000 krglaenu ohvrit Kadri Jakobson aripaev. ee ripeva hinnangul vib Eestis olla praegu kuni 30 000 leibkonda, kelle eluaseme vrtus jb alla nende laenukoormat. Tegemist on kinnisvarabuumi lhkemise tagajrjel tekkinud ohvritega, kellelt makseraskuste ilmumise korral hakkavad pangad nudma lisatagatisi ja kelle korterid vivad musta stsenaariumi jrgi minna haamri alla. Kinnisvarahinnad on kukkunud kohati 2005. aasta tasemele. Niteks Harjumaa keskmise korteri ruutmeetrihind on langenud maa-ameti andmeil sel kuul 17 100 kroonini, mis on pooleteise aasta tagusest tippajast ligi kolmandiku vrra viksem number. Mitmed suured kinnisvaraarendajad, nagu Merko, Arco Vara, Koger amp Partnerid vi YIT on paisanud viimasel kuul korterid odavmki. Hinnad on uute kortermajade puhul olenevalt asukohast langenud kohati kuni 40 protsenti. Buumi krgajal vtsid laenu kmned tuhanded pered Kinnisvara hindade krgperioodil 2006. aasta keskpaigast selle aasta alguseni oli Eesti pangandusturgu valitseval Swedbankil uusi eluasemelaenu ja kodukapitalilaenu vtnud kliente kokku 14 000. Teiste pankade kliendid tstsid tippajal eluaseme soetanud klientide koguarvu 30 000 juurde. Maa-ameti statistika kohaselt on nende eluasemete pragune vrtus vrreldes soetushindadega langenud vhemalt viiendiku ehk keskmise omafinantseeringu vrra, mistttu vib buumi tippajal kinnisvara ostnute laenukoorem letada tagatisvara vrtust. hest kljest on buumiohvritel emotsionaalselt raske vaadata pealt, kuidas naabrid saavad samas kortermajas eluaseme praegu palju soodsamalt. Teisalt on pangad hakanud makseraskustes klientidelt ksima lisatagatisi. Keskpanga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask tdeb, et negatiivsema majanduse vljavaate juures kasvab inimeste hulk, kes ei jaksa laenu maksta. Pangad loodavad klientide maksejulisusele quotSee vljendub viivises olevate laenude ja laenukahjumite kasvus. Pankade riskisuse seisukohalt on esmathtis laenuvtjate vime laene tagasi maksta, quot tles Kask. SEB eraisikulaenude suuna riarendusjuht Triin Messimas kinnitas, et klientidelt, kel pole probleeme maksekitumisega pank lisatagatist ei nua. Messimase snul on ligi veerandil Eesti peredest vetud kinnisvaratagatisel laen, valdav osa eluasemelaenudes on vetud aga lisatagatise toel. quotSEB lhtub laenuotsuste tegemisel eelkige laenaja sissetulekust. Laenuotsus ei tohi kunagi phineda eeldusel, et laenu tagasimaksmise peamiseks allikaks on tagatisvara realiseerimine, quot tles Messimas. Pangad: lisatagatise nudmine vib pevakorda tulla Sampo Panga eraisikute finantseerimise osakonna juhataja Aire Me snul vib lisatagatise nudmine tulla pevakorda. quotKlientidelt, kes on seni panga ees oma kohustusi korrektselt titnud, pole phjust tiendavat tagatist nuda. Tiendava tagatise nudmine vib tulla pevakorda, aga see sltub erinevatest asjaoludest - iga klienti ja tema olukorda hindame siiski individuaalselt, quot kommenteeris Me. quotMakseraskustesse sattunud kliendi olukorda hindame vastavalt praeguseks kujunenud olukorrale, sh hindame tagatise turuvrtust, kliendi tulusid ja kulusid jms. Vimalusel vormistame maksepuhkuse, pikendame laenuperioodi, quot lisas ta. Me snul ji keskmine omafinantseering perioodil 2005-2007 suurusjrku 25 protsenti (tehinguhinnast), oluline osa eluasemelaenudest on vljastatud lisatagatiste ja KredExi tiendava kendusega. Swedbanki eluaseme finantseerimise osakonna arendus - ja analsijuhti Kersti Arro snul on lisatagatise teema tulnud pevakorda seoses klientide makseraskuste tekkimisega. quotKorrektse maksekitumisega kliendilt pank lisatagatist ei nua. Tegemist on vga harvade juhtumitega ning siis on olnud philiselt phjuseks kliendi soovimatus koostd teha vi huvipuudus, quot tleb ta. Arro snul lheneb pank igale kliendile personaalselt, koosts kliendiga ptakse leida parim lahendus. quotVimalike probleemide tekkimisel tuleb kohe prduda oma laenuhalduri poole. Niteks, kui on ette teada, et ettevttes, kus ttate, vivad mne kuu prast tekkida raskused palgamaksmisel vi on karta koondamist, tuleb esimesel vimalusel pangaga hendust vtta, quot rkis ta. Analtik: sundmgid langetavad kinnisvara hindasid Kinnisvaraanaltik Tnu Toompark rkis, et pank kitub mistlikult, kui nuab makseraskustesse sattunud kliendilt lisatagatist vi sootuks laenu ennethtaegset tagastamist. quotKui selline raskustes klient lisatagatist ei leia ja laenu ennethtaegselt tagasi maksta ei suuda, on oht, et vara vib minna realiseerimisele. Kui selliseid sundmke tuleb palju, siis suureneb pakkumine turul veelgi ning see omakorda avaldab survet niigi langevatele hindadele. Langevad hinnad aga viivad jrgmiste inimeste vara turuvrtust allapoole ning tekitavad neile tagatise realiseerimise ohu. Seda muidugi juhul, kui neil tekivad raskused laenu tagastamisel. Selline neks vlja allakiguspiraal, quot kirjeldas Toompark. quotKui langev majandus meid selleni viib, siis vaieldamatult vidavad esimesena raskeid samme tegevad pangad, quot tles ta. quot quotViimastele jvad ainult thjad pihud. Samas on oht, et sundrealisatsioone ette vttes vivad pangad ise phjustada suurema languse, kui turg normaalsetes oludes seda teeks, quot lisab ta. Toompark lootis, et massilise vara sundmmiseni siiski ei juta, sest see lks pikaks ajaks tugeva hoobi kinnisvaraturule, nii tehingute arvule, turu lbipaistvusele kui ka vara likviidsusele. Naabri odav korter rritab Ehitusbuumi tippajal korteri ostnud elanikud vaatavad juetult pealt, kuidas kinnisvara on odavmgis ja naabrid saavad samavrse korteri peaaegu poole odavamalt. quotEks see ajab ikka hinge tis kll, aga midagi teha ju pole, quot tleb Volta majja korteri ostnud ehitusinsener Marko Mekivi. Volta maja ehitanud Koger amp Partnerid on alandanud korteri hindasid kuni 40 protsenti. Niteks 81,4ruutmeetrine korter maksab seal majas varasema 2,4 miljoni krooni asemel kigest 1,46 miljonit krooni. Eriti valus on selliseid hinnallatusi vaadata naabritel, kes korteri krgajal ostsid, ent kes nd peavad lisaks korteri turuhinnale kinnisvaramullist vlja lastud hku kinni maksma. quotKui sinu krval makse samavrset korterit ligi 800 000 krooni odavamalt, siis ajab ikka hinge tis kll, quot lausub Mekivi. quotSee on ratu vahe, mis tuleb neil maksta, kes ostsid korteri krgajal. Tsi, siis oli laenuvtmine lihtsam ja laenamine odavam, omafinantseeringut nuti vhe, quot lisab ta. Takkajrgi tarkus ei maksa Samas majas elav Ott Karma tleb, et korteriost oli kindlas majandusolukorras tehtud otsus ja tagantjrele tarkus ei maksa midagi. quotJuhul, kui vaadata ainult hindade liikumist, siis muidugi ei ole raske arvata, kas otsus oli vale vi ei. Kui vtta arvesse ka finantseerimist, siis on ksimusele juba mrksa keerulisem vastata, quot rgib ta. quotJuhul, kui ostsin korteri aasta tagasi 0protsendilise omafinantseeringuga, vtsin laenu riskimarginaaliga 0,5 ja thtajaga 30 aastat. Kui praeguseks riskimarginaaliks vtta 3, ja juhul, kui ostaksin sama korteri 25 odavamalt, lheb kokkuvttes see mulle enam-vhem sama palju maksma. Arvesse tuleks vtta nii seda, et tusnud on omafinantseering, kui ka seda, et vahepealsel ajal rendipinnal elades on tusnud ka rendikulud. Teisalt on korterite hinnad langenud muidugi rohkem kui 25 protsenti. quot Mjad kaotavad enam quotVin elda, et ostja poolel mingit ratu suurt vitu mina ei ne, vlja arvatud juhul, kui kogu raha on vaja endal vlja kia. Kll aga nen katastroofilist kaotust mjate poolel. Vahe on vaid selles, et kui aasta tagasi lks raha veel mjatele, siis praegu lheb see pankadele, kes omakorda maandavad sellega omi riske, quot selgitab ta. Karma snul ei nuaks ta panga asemel inimestelt lisatagatisi, sest see svendaks olemasolevaid probleeme veelgi. quotKuna enamikul inimestel lisatagatist pole ning kinnisvara laenujgiga maha ma on ilmselt vimatu, vib tulemuseks olla, et inimene vtab kik oma raha pankadest vlja, realiseerib kik vhegi vimaliku, kuulutab vlja eraisiku pankroti ja pank vaadaku ise, mida selle kinnisvaraga teeb. Eelkirjeldatu nuab kll mne aasta jooksul suhteliselt tagasihoidlikku elu, ent inimene muutub nurkasurutult vgagi nutikaks, quot rgib Karma. quotSeega tuleks lhtuda ikka sellest, kas laen saab teenindatud vi mitte. Lisatagatisi nudes muutuvad pangad kiiresti kinnisvaravahendajateks, nudmata jtmisel on aga vimalus tegeleda pigem ksikjuhtumitega. quot NCC mgijuht Moris Jakubov mnab, et eks majaelanikele, kes nevad veel mgis olevate korterite puhul suuri allahindlusi, on see pshholoogiliselt kindlasti raske moment. quotOn mni inimene, kes tuleb ja tleb, et see pole aus. Suurem osa siiski saab aru, et selline hinnalangetamine ei sltu ju meist, quot rgib ta. quotSee on sama, kui lhete Sportlandi ja ostate sealt tossud, kuid kaks ndalat hiljem on need alla hinnatud, quot rgib ta. quotTe ei lhe mja juurde tlema, et miks sa nii tegidquot rgib Jakubov. Samas buumi ajal NCC mgimehed ja juhid valetasid massiliselt otseselt nende kortermajade elurajooni ostjatele, kui ka prast ostu uute omanike koosolekul, et jrgnevates valmivates majades korterite hindu alla ei lasta. tegelikkus on aga oluliselt teine ja hinnad on kik tugevalt alandatud (kuni ca 400 000 kr korteri kohta). Samuti NCC ehitatud kortermajade vikestest plokkidest vundamendid juba lagunevad selle vga lhikese kasutusajaga(vga palju laiu lbivaid mrasi(mida suvalise seguga on ritatud veidi kinni mtsida)). Need ca 60 korteriga kortermajad on kiiruga madalasse vesisesse kohta psti pandud. Swedbank ja SEB on kivitamas vastavat laenuvlglaste ja hapuks linud varade menetlemiseks ja haldamiseks vastavat spetsiaalset struktuuriksust. Juba hdasolijatele tuleb palju lisa ja panga poolt juba varsti enam armu ei anta. Kige valutum viis inimestel lepea kasvanud vlgadest vabaneda on juba keerulises olukorras kiiresti taotleda eraisiku pankrotti. Lootke parimat, aga valmistuge halvimaks Laenulksust pstab eraisiku pankrot Kuidas le ju kivast laenumaksest vabaneda Kel laenude-liisingute tagasimaksed ja intressid neelavad suurema osa tuludest, on viimane aeg neid lepinguid hoolikalt lugeda ning pisut arvutada. Kui see peaks veel nnestuma, proovi lepinguid soodsamaks muuta, vta viksem korter vi odavam auto. Tihti aga ei ole see enam vimalik, kuna lepingu slmimise hetkel kehtinud hind ja uus turusituatsioon on liiga erinevad. Ka vib pank hakata lepingu mbertegemise kigus nudma krgemat intressi vi lisatagatisi, lepingu muutmise tasust rkimata. Kui tagatisvara turuvrtus kahaneb kiiremini kui laenujk ning laenuvtja reaalsissetulek langeb, viks hoopis kaaluda neist vljaminekutest loobumist ja ebaadekvaatses turuolukorras slmitud koormavast lepingust vabaneda. Paraku, Eestis on see keerulisem kui niteks USA-s, sest olukorras, kus keegi su korterit vi maja eelmise aasta buumihinnaga osta ei taha, nuab pank ikkagi sisse laenujgi ja vara kiirmgihinna vahe. Nii vib juhtuda, et laenulepingut muutma asudes loodetud odavama elamispinna asemel leiad ennast hoopis vanemate elutoast, kaelas poolemiljoniline maksekohustus nonde ajalukku linud kuude eest, mil said uues majas elada. Veel tenolisem on see oht tarbimiseufooria meeltesegaduses liisitud kalli autoga - liisingfirma vtab selle tagasi kll, kuid nitab nii madalat realiseerimishinda, et prast auto tagastamist oled pankuritele ikka veel vlgu summa, mille eest saaks turult osta samavrse kasutatud auto. Kavalamad pankurid ei teavita sind tekkinud kohustusest kohe, kui liisinguvara tagasi annad, vaid tlevad: jah, vaatame, mis hinnaga ma nnestub. Ning saadavad arve siis, kui juba arvad, et oled ahistavast lepingust psenud. Eriti nnetu on olukord, kui oled tehinguid teinud vi kendanud eraisikuna. Sel juhul on pangal tepoolest igus titemenetlust alustada vi nuda, et tooksid vlakohustuse tagatiseks niteks ema - isa allkirjad vanemate maade ja majade pantimise kohta. Kuigi vara, millega seoses vlg tekkis, sinu ksutuses ju enam polegi, pead ikkagi tasuma laenumakset ja intressi Pstab fsilise isiku pankrot Kui laenu tagatiseks olnud vara nagunii juba laenajale linud vi kohe minemas, peaks selliste mttetute maksete vastu aitama fsilise isiku pankroti vlja kuulutamine. Muidugi, pankrotiprotsess on igavene jama, parasjagu paberimrimist ja peavalu, aga vhemalt on see aus vljaps olukorrast, seaduslik vimalus leju kiv kohustuskoorem kaelast raputada ning ja saada pankrotihaldurilt pdevat juriidilist - ning finantsalast nu oma asjade edaspidiseks korda seadmiseks. Pankrotiprotsessi algatamine peatab vlasumma kasvamise, lpetab kikvimalike intresside ja viiviste arvestamise, samuti peatatakse juba alustatud sundtitmine. Oluline on, et laenulksu sattunud inimesed ei venitaks oma agooniat ega hellitaks asjatuid lootusi, vaid teeks kiiresti otsuse pankroti vljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine, muide, on pankrotiseaduse mistes vlgniku jaoks raskendav asjaolu. Viivitamise korral jb vlgnik ilma igusest taotleda kohustustest vabastamise menetlust, mis vimaldab vlgnikul 5 aasta prast oma vlgadest lplikult vabaneda. Pankroti edasi lkkamine on laenuandjale kasulik Loomulikult ei soovi hegi laenuandja kliendinustajad laenaja pankroti vlja kuulutamist, kuigi nad sellega hvardavad. Vlgniku pankrotiga vheneks tenosus laenusumma ja kogunenud intressid ties ulatuses ktte saada, seeprast propageerivad laenuandjad hoopis lahenduse leidmistquot, mille kigus vidakse isegi laenulimiiti suurendada ja thtaega pikendada, kuid nutakse lisatagatiste andmist. Pankuri poolt vaadates on lisatagatis mugavaim viis kunagi kergekeliselt vlja antud riskantse laenu ja intresside tagasisaamiseks, kuigi tegelikult vib lahendusquot vaid suurendada vlgniku niigi le ju kivaid kohustusi. Lisatagatise vormistamine paneb uued tagatisvarad vga reaalsesse ohtu, sest suure tenosusega ei suuda vlglane niigi le ju kiva lepingu tingimusi tita ning ra vetakse ka lisatagatis. Uute vlausaldajate (niteks uute laenajate vi kendajate) lootusetusse asja sisse vedamine ei lahenda probleemi, vaid teeb selle kigi osaliste jaoks veel hullemaks. Pankrotiseaduse kohaselt on juba maksejuetu vlgniku kohustuse tagamiseks antud lisatagatis ldse kehtetu ning kuulub tagasi vitmisele, kuna vlausaldaja pidi laenaja majanduslikku olukorda ja tegelikku maksejuetust teadma. Pankrotiprotsessi head ja vead Eraisiku pankrot pole mingi meelakkumine ning seda vimalust tuleks kasutada eelkige siis, kui laenulksu sattunud inimesel pole muud kinnisvara ega vlasummaga samas suurusjrgus registrivara (niteks autosid vi vrtpabereid). Vlgnikul on oht jda ilma ka oma vrtuslikumast vallasvarast ning protsessile kulub ksjagu aega ja energiat. Pankrotis inimese raha-asjad jvad aastateks kohtu usaldusisiku jrelvalve alla, kontrollitakse, ega vlgnik pole varasid krvale pannud vi ootamatult rahapada leidnud. Ettevtjale vidakse kehtestada rikeeld. raelamiseks vajalikust miinimumist rohkem teenitu tuleb 5 aasta jooksul vlausaldajatele loovutada ning pankrotistunud eraisiku puhul on priiskav eluviis vlistatud. Kuid kas pole see laenulksu sattunud inimese jaoks juba tnagi nii Teisalt, nagu mainitud, peatab pankrotiprotsessi algus viiviste ja intresside kuhjumise, lpetab sundtitemenetlused ning annab vlglasele kaitse ebaiglaste nuete eest. Haldur peab vrdselt jlgima nii vlausaldaja kui vlgniku igusi, teatud juhtudel peab kohus mrama vlglasele ja tema lalpeetavatele elatise maksmise. Kui tegemist pole kuritahtliku panga tssamisega, vaid majandussituatsiooni muutusest tekitatud olukorraga, pole lksu sattunud laenajal midagi karta ega kaotada, pankrotiprotsess annab tiesti seadusliku vimaluse kohustustest vabaneda ning eluga edasi minna. Eraisiku osa majanduskriisi suurte tegijate mngus Majandusolukorra paranemist enne 2010 lppu ei prognoosi keegi. Vastupidi, on oodata, et kukkuva doominoklotsina lkkavad pangad probleemid edasi ettevtetele, kel ei j muud le kui raskusi ttajatega jagada. See thendab ebakindlamaks muutuvaid tkohti ja vhenevaid palkasid. Tarbimine vheneb veelgi, mis omakorda tekitab raskusi jrgmistele ettevtetele. Kuid pangad-liisingud eeldavad oma vlglastelt regulaarselt laekuvaid makseid ka kriisiaastatel. Kes julgeks tna kinnitada, et tema sissetulekuid 2009-2010 miski ei ohusta Seeprast tulekski laenude-liisingutega seotud vljaminekud hoolega le vaadata. Kui selgub, et paari aasta eest pris normaalsena paistnud tehing on tnaseks leju kivaks koormuseks muutunud, tuleb lepingut muuta, vajadusel pankrotiprotsessi poole prduda. Mida rohkem eraisikuid pankroti teed lheb, seda tervistavam on see ka ldisele majanduskliimale, sest seda vhem suudavad krediidiettevtted buumi tipphetkedel vljastatud liriskantsetelt laenudelt kasumit korjata. Kriisi raskus jaguneks hiskonnas htlasemalt ning inimesed saavad oma eluga edasi minna. Vastasel juhul tekib olukord, kus pankurid vljuvad riiklike abipakettide toel esimesena omaenda tekitatud kriisist ning kasseerivad kergekeliselt vlja antud laenude kasumiosa lihtinimestelt lbi lisatagatiste ravtmise ikkagi sisse. ekspress. ee20081202eesti-uudised5662-kitsa-aja-soovitu. IP - kodulaenu kliendid on reaalselt hdas (12.12.08 16:54) Venemaa on lpetanud gaasitarned Ukrainale. Ukrainat lbivast trassist sltuvatena on praeguse seisuga veel gaasipuudusesse jnud Slovakkia ja Itaalia. Slovakkia kuulutas vlja isegi eriolukorra. Venemaa gaasitarned Horvaatiasse, Bulgaariasse, Trgisse, Kreekasse ja Makedooniasse on tielikult katkenud. Gaasitarned Austriasse on vhenenud 90, Rumeeniasse 75 protsendi vrra ning tarned Bosniasse on vhenenud neljandiku vrra. Energia on tugev ja kasutatav mjutusvahend jrjest rohkem. Talvel on see eriti tunda. Jaluse navigatsioon
No comments:
Post a Comment